Kaugtöösadam: "Kui ma oleksin diginomaad, siis tuleksin küll sellisesse kohta tööd tegema!"

Kas tead, kus asub Lämmijärv? Aga Räpina? Räpina sadam? Kui vastasid mõnele küsimusele „ei“, siis parandame vea ja esitleme üht Kagu-Eesti avastamata pärlit – sisuliselt tühjale kohale kerkinud Räpina sadamat kauni ja kalarikka Lämmijärve ääres.


Räpina sadamakohvik on üks Kuplandi kaugtöövõrgustiku hiljutisi liitujaid. Räpina sadama sünni taga on kohalikud entusiastid, kes ca 15 aastat tagasi otsustasid luua Räpinasse sadama. Eks siit oli varemgi järvele käidud, kuid sadama ametlikuks alguseks loetakse 2013ndat aastat. Sellest ajast peale on sadamale järjest funktsioone lisandunud ning selle eestvedajatel on plaane veelgi.

 

Kõigepealt aga geograafiast. Kitsas ja pikk Lämmijärv ühendab Peipsi ja Pihkva järve. Lämmijärves vesi liigub ja kaladele see meeldib – mis tähendab, et koht meelitab ligi ka kalamehi kaugelt ja ligidalt.

 

Paari tuhande elanikuga Räpina linn asub Tallinnast 250 kilomeetri kaugusel. Kõige kuulsam on linnake ehk oma paberivabriku ja aianduskooli poolest. Tõenäoliselt märkab iga linna sattuv võõras aianduskooli mõjusid kõikjal – Räpina aiad on silmatorkavalt korras ja maitsekad.

 

Räpina sadamat ei maksa otsida linnast endast, vaid see asub linnast viie kilomeetri kaugusel Lämmijärve kaldal. Eelkõige keerleb siin elu kalapüügi ümber – hommikul varavalges (kuumadel suvepäevadel juba kella 3 ajal!) lähevad kalurid püügile ning kui nad saagiga naasevad, siis see on sündmus. Mõistagi saab nendelt osta ka värsket kala.

 

Lisaks muutub sadam aina populaarsemaks ka huvireisijate seas. Pole ka ime, sest aastal pakutakse tulijatele ka midagi uut. Näiteks saab siin parkida karavani (kohti on 10), laenutada vesijalgratast, kajakki või SUP-lauda, hoida oma paati, einestada sadamakohvikus, üürida järveäärset sauna, järvel lõbusõitu teha ja viimase asjana ka kaugtööd teha. Samuti on siin küllalt tihe sündmustegraafik, mis rahvast samuti järve kaldale kokku toob.

 

Muuda sadamakohvik coworking-alaks!


Avaras kohvikus mahub lahedalt olema kuni 50 inimest, siin saab pidada pidusid, korraldada seminare või muid firmaüritusi. „Talvel näeb meie parkla välja nagu oleks mingi festival. Kalamehi käib väga palju, eriti lätlasi,“ räägib ta. „Suveajal aga näib järjest populaarsemaks muutuvat karavanidega rändamine ja nendega jõuavad meie juurde samuti peamiselt välismaalased. Saksa keelt kuuleb meie juures väga sageli.“

 

Muidugi jõutakse Räpinasse ka mööda vett – näiteks Tartust tulles on Räpina sadam parasjagu nii kaugel, et aeg teha üks pikem peatus, keha kinnitada, puhata või mõni tööasi joonde ajada. Ragne kiidab sadama kiiret internetti ja vaikset, keskendumist soosivat keskkonda.

 

Praegu küll majutust veel ei pakuta, kuid plaanis on saunamajja voodid sättida ja sinna ühe pere jagu majutuskohti luua. Tulevikus püstitatakse sadama alale ka kämpingumajad, sest ruumi on ju lahedalt. „Jätkub privaatsust puhkamiseks ja töötamiseks,“ lisab Ragne.

 

Tule üksi või suurema pundiga


Kaugtööd tegema Räpina sadamakohvikusse on oodatud kõik – nii üksiktöötajad, kui ka seminarigrupid. Loomulikult pakutakse Kuplandi võrgustiku ainukeses sadamakohvikus toiduks kohalikku siitsamast järvest pärit kala igast asendist. „Kui ma oleksin diginomaad, siis tuleksin küll sellisesse kohta tööd tegema,“ sõnab Ragne. „Ainuke „probleem“ on see, et vaade võib hakata segada keskendumist.“

 

Vaated on sadamakohvikust tõepoolest võimsad – siit paistab 6-kilomeetri kaugusel olev Venemaa ja inimeste poolt asustamata Salosaar. Tunne on selline nagu oleksid sattunud maailma otsa. Sadamakapten Marko Kajasalu teeb huvilistele järvel paadiga ka lõbusõite – näiteks tehakse tiir ümber Salosaare. Erki Savisaarele kuuluvale saarele aga vähemalt suvel minna ega lähenedagi pole mõtet, sest selle on üle võtnud kormoranid. Paadisõidule mahub korraga 6-8 inimest, kuid selle võib vabalt ette võtta ka väiksema seltskonnaga.

 

Kui tööasjad tehtud, võib igaüks Räpina sadamas kalaõnne proovida – siin on nimelt ka õngelaenutus! „Kalameestel on muidugi oma õnged, aga kui sa tuled tegelikult tööle ja vaatad, kuidas kala püütakse, siis võib endalgi tekkida isu proovida. Palun, võta õng ja püüa! Hiljem saad kala ka pannile panna,“ sõnab Marko. Ragne lisab, et kala saamine otse sadamast on vägagi reaalne: „Eile näiteks oli viidikas kudemas juba neljandat korda sel aastal. Kogu kaldaäär kees nendest, püüa ainult!“

 

Keera suurelt teelt kõrvale ja tule kae oma silmaga põnevaid avastamata paiku Eestimaa veerel!

 

Uurin lisainfot Räpina sadama kohta >>>