Kaugtöö tegemise kokkulepe muutub pigem reegliks

Heidame põgusa pilgu Kutsekoja OSKA rakendusuuringutesse, mis selgitavad välja tööjõuvajaduse 10 aasta perspektiivis, tehes seda põhjalikult, valdkonna kaupa. 

Iga uuring võtab arvesse majandusliku olukorra, valdkonda mõjutavatad trendid, samuti tööjõu- ja oskuste vajadused. Uuringut koostades vesteldakse kõrgkoolidega, tööandjatega ja teiste partneritega. Meetoditena kasutatakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimist.

Jaanuaris valmis OSKA avaliku halduse eriuuring, mis käsitles eelmisel kevadel alguse saanud majanduskriisi mõju tööjõu ja tööoskuste vajaduse muutusele. Ootuspäraselt oli rohkem juttu ka kaugtööst.

Uuringus leitakse, et järgmise 10 aasta vaates on oodata kaugtöö juurutamist kui selle osakaalu püsivat kasvu. Ka riigiasutused võivad järjest enam minna väiksema ja ajutise tööpinna rentimise teed.

Selgeks on saanud see, et avalik sektor peab püsima erasektoriga heas konkurentsis talentide pärast. Kaugtöö võimaldamises on siin peidus suur ja möödapääsmatu tööle meelitamise potentsiaal. 

Asukohaneutraalne värbamine avab ukse ka konkurentsivõimelisema tööjõu leidmiseks. See on positiivne mõlemast aspektist: esiteks, tööandja saab rohkemate kandidaatide vahel valida kuniks leiabki parima ning teiseks, väljaspool suuremaid linnu elavatel inimestel on võimalus leida paremaid töökohti.

 

Koolitusvajadus kasvab mitmes valdkonnas

Kaugtöö toob kaasa IKT oskuste arendamise vajaduse ning suhtlus- ja koostööoskuste kõrge taseme hoidmise. 

On ootuspärane, et pärast koroonakriisi normaalsuseks saanud virtuaalkoosolekud kuhugi ei kao, sest inimesed ei soovi linnadevahelisele sõidule enam alati aega kulutada. Seega on füüsilisi kontakte vähem ja inimesed peavad rohkem valdama psühholoogilist eneseabi. 

Koolitusvajadus võib suureneda enese- ja ajajuhtimises, meeskondade juhtimises ning motiveerimises kaugtöö tingimustes.

 

Mõned loetletud teemad said kajastust ka Ettevõtlusnädala kaugtööpäeval, UURI LISA >>>