Kaugtöö uudiskiri nr 6

Kaasaegne kaugtöötaja, puhka silma!

 

Too loodus tuppa!

Veebruarikuu lõpus ja märtsi alguses hiilib ligi kevadeigatsus. Lund oleme sel talvel saanud nautida küll ja veel ning nüüd ootame roheluse tärkamist.

Rohelus kodukontorisse!

Roheline kodukontor. Pilt: Tuuli Lehtsaar

Üks võimalus on tuua rohelist rõõmu oma (kodu)kontorisse. Kupland küsis toataimede hingeelu tundva tartlase Tuuli Lehtsaare käest, millised taimeid ta sisetingimuses kaugtöötajatele soovitaks

Tuuli: "Teadlikult olen viimased neli aastat taimedega rohkem tegelenud. Hetkel on mul 97 toataime. Kodukontoris on mul palju taimi, just rippuvaid. Mitut sorti nõelköisi, ronivaid filmodendrone, vahalilli, lisaks kilp-piilead ja mitmed tähnikbegooniad. Praegu väga moes olevad monsterad ning längmonsterad. Samuti on kontoris saba-kukehari, mis on minu rõõmuks väga pikaks kasvanud."

Tuuli sõnul on tema kodukontoris on palju valgust ja taimed tunnevad seal toas end väga hästi. Aga mida ta kindlasti rõhutab, on see, et taimed ei talu tuuletõmbust ja külma õhku (eriti talvel). Taimed peaks asetsema nii, et nad ei oleks käiguteel. Taimedele vastu minemine ei tee head. Paradoksaalsel kombel ei tohi taimedega olla liiga hooliv, sest tekib ülekastmise risk.

Kindlasti võiks toataimi oma töökeskkonda lisada, sest taimed toovad rõõmu ja loovad hubasust. 

Rohelust kodukontorisse!
Rohelus toob rõõmu! Pilt: Tuuli Lehtsaar

 

Silmade tervislik seisund

Taimede peal silm puhkab, aga Kupland uuris veel, mida saab veel silmade tervise heaks ära teha. 

Mai Kroonmäel oli Äripäeva raadios külaliseks doktor Pait Teesalu, 15 aastat turul olnud silmakliiniku ReFocus juht. 

Huvitavast intervjuust selgus, et nii nagu muudes valdkondades, on silmadega seotud mitmeid müüte. Näiteks see, et ei tohiks kodus televiisorit vaadata kui mõni muu lamp ei põle või pimedas teki all raamatut lugeda. Tõenduspõhine lähenemine neid soovitusi ei kinnita (struktuurimuutust silmades need esile ei kutsu).

Arvutiga töötamisel on siiski mõistlik teha pause. Vaadata ära õiged kaugused. Seal sõltub kõik monitori suurusest, tähemärgi suurusest - inimene peaks tundma, et ta ei pinguta. 

Kui suguvõsas on olnud näiteks glaukoomi, siis võiks 50+ inimene iga paari aasta tagant käia silmarõhku kontrollimas. Ja kel soov prillidest vabaneda, siis on sealgi mitmeid võimalusi ja valikuid, alates erinevatest laserlõikustest (pinnalihvimine, lasik, smail) kuni läätsevahetuse ja lisaläätse paigaldamiseni. 

Silmalõikuste puhul mängib rolli individuaalsus - vanus, kui tugev on miinus või pluss jne. Laserit tehakse kuni 55-aastastele juhul kui on miinusprill. Plussprillile soovitaks arst lõikust varem.

Igal juhul hinnatakse kliendi silmapõhja ja muud optikat ning leitakse turvalisim lahendus. Enne 21. eluaastat samas arst laserlõikusi ei soovita (seotud kasvamisega), silmaoptika peaks olema stabiilne vähemalt paar aastat enne lõikusi.

Laserlõikusele tulles peab arvestama, et pärast laserprotseduure muutub silm kuivemaks 40% juhtudest. Seega, peab nii arvutiga töötades, konditsioneeriga ruumis või lennukis kasutama eritilkasid.

Silmatilkadest, mis sisaldavad palju säilitusaineid, võib jääda ka sõltuvusse, kui neid pikalt kasutada. Seega, peaks vaatama pudelil olevat koostist. 

Kui prilliga on juba kuiva silma probleem, võiks valida hoopis teise korrigeerimismeetodi. Näiteks lisaläätse panemine silma sisse annab väga hea optilise kvaliteedi. See jätab lahti võimaluse, et kui inimesel on vaja multifokaalset läätse vanemas eas, saab seda paigaldada. Multifokaalsel läätsel jaguneb fookus erinevatesse kohtadesse ja kaugustesse. See on hea abivahend, aga tuleb mingil määral kompromissi teel - kui on näiteks hämaram valgus, pimedas võib näha halosid.

Paljud inimesed võivad karta üldse silma puudutamist, rääkimata protseduuridest. Arst kinnitab, et tõepoolest, ebamugavust võib olla hetkeks, aga tuimestused pannakse peale ja valu ei tehta. Kasutatakse kõrgtehnoloogiat ja kõrvalnähud viidud miinimumini. Seega, silmaprobleemidega peab kindlasti spetsialisti poole pöörduma. 

Kõige populaarsem küsimus on enne protseduure, et kas pimedaks võib jääda. See on arsti sõnul teoreetiliselt võimalik risk, aga väga räigete vigade ja puuduliku ning vale järelravi korral.

Samuti küsitakse palju seda, kas miinus muutub plussiks või pluss miinuseks - kuna silma pikkus ei muutu, siis seda ei ole. Pigem läheb näiteks miinus veel tugevamaks miinuseks, aga inimene näeb 60-aastaselt lugeda veel väga hästi.

Töö silmakliinikus on Pait Teesalu sõnul õpetanud, et igale patsiendile tuleb läheneda individuaalselt - pakkuda parima meeskonnaga parimat, mis saab kliendi jaoks jaoks teha. Ja ka mitte teha seda, mis on suure riskiga. Arst peab selle ära tajuma. Õigustamata riski ei taha ju keegi võtta.

Kliiniku valikul ei tohiks kindlasti valida odavat hinda, vaid süveneda hoolega seal kasutavasse tehnoloogiasse - kuivõrd invasiivsed meetodid on ja milliste riskidega.

Arst soovitab kõigil, kes nägemishäireid veel ei taju, tervislikult ja rõõmsalt elada ning võimalikult vähe arvutis olla.

Ja kui silmaarsti juurde tulla, siis võib-olla alkoholi pole hea eelmine õhtu võtta - see kuivatab silma.

 

Uut Kuplandis

 

Ruumid


LEADER programmi kohaliku tegevusgrupi Piiriveere Liider kaudu saadi projektitoetus kaugtöö võimaluste loomiseks Räpina loomemaja Koiva majas.

Seal on võimalus kasutada kahte arvutitöö kohta. Mis tähendab ka, et tööd saab korraga teha näiteks (abielu)paar või head sõbrad.

Ruumis on loomulikult lauad (reguleeritavad - seega saab ka püsti tööd teha), kuvar, printer, kaamera, paberihunt ja kõik muu vajalik kaugtöö tegemiseks. Oma läpaka saab ühildada edukalt suurema kuvari külge, kasutada lisaklaviatuuri ja -hiirt. Juba varem on majja paigaldatud ka valguskaabel kiire interneti jaoks.

Kuna majas on mitmeid teisi rentnikke, alates planeeringute tegijatest kuni iluteenindajateni, siis esimese korruse kohvinurgas võib trehvata ka nendega.

Koiva majas saab rentida töökohta nii üksi kui kahekesi - päevaks, nädalaks kui ka kuuks! Hinnainfo ja kontaktid SIIN.

Koiva maja kaugtöö ruum Kuplandis

Pilt: Lisanna Elm

 

Külalised

17. veebruaril käisid Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse meeskonnaliikmed Kuplandi kontseptsiooniga tutvumas.

JAEK meeskond Kuplandis kaugtöölFoto: Lisanna Elm

25. veebruaril tutvus Järvamaa Arenduskeskus ZOOMi kaudu Kuplandi võimalustega.

 

Liikmed

18. veebruaril kohtusid Kuplandi kohtade esindajad ehk meie brändisaadikud ZOOMis ja seekordseks teemaks oli väliskommunikatsioon.

Peagi saame Teiega jagada uudiseid uutest kaugtöökohtadest. Püsige lainel!

Juba olemasolevaid kaugtöövõimalusi näeb SIIN